Energeetika

Umbes neljandikku Ida-Virumaa elanikkonmast seob energeetikaga põlevkivi – seda elektrienergia ja soojuse tootmise näol. Energeetikute linnas Narvas lükati esimene vesiratas energia tootmiseks käima juba 19.sajandi lõpul. Täna tuleb siit elektrivalgus pea tervele Eestile.

Regiooni energiat kannab ja annab otseses ja kaudses tähenduses kuni 70 m sügavusel maa sees asuv põlevkivi. Selle kaevandamise, töötlemise ja müügiga tegeleb Eesti Põlevkivi. Kontsern toob aastas kahest allmaakaevandusest ja kahest karjäärist kokku 13-14 miljonit tonni põlevkivi.

Põlevkivi tööstuslik kaevandamine keemiaettevõtete tarbeks algas Eesti Vabariigi algusaastail. Viiekümnendatel aastatel keskenduti ümber põlevkivienergeetikale ning täna põletatakse enamus kaevandatud põlevkivist elektrijaamade kateldes, jättes vaid viiendiku õllitööstustele. Elektrienergia tootmine põlevkivi baasil jätkub veel vähemalt järgneva kolmekümne aasta jooksul.

Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist (Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses).

Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega seotud infrastruktuuriobjektide paigutamiseks. Kaevandamise kord ja tingimused on määratud kaevandamisloas ning samuti paljudes õigusaktides, mis suures osas on suunatud keskkonnakaitsele, samuti tööohutusele ja tervisekaitsele.